Artiklid

Allan Martinson: vajame 10 000 tarka välismaalast

Riskikapitalisti Allan Martinsoni arvates peaks Eestise meelitama tarku võõramaalasi nahavärvist hoolimata ning tegema välismaal elavatest Eesti patriootidest "Eesti klubi".

Kuidas anda väikeriik Eesti arengule uus tõuge? Mis on meie järgmine eesmärk pärast eurot? Küsimused on õhus, asjalikke vastuseid napib.

Joosep Rooso: leiutajaks on mind palju pidada

Eesti Patendiamet on tänavuse poolaasta jooksul tunnustanud 59 vähem või rohkem eriskummalist ning uskumatut leiutist, nende seas ka Saaremaa noormehe Joosep Rooso (20) oma.

Tony Judt: „Meil on vaja eetilist maailmakäsitlust”

Augusti algul suri suur Briti ajaloolane Tony Judt New Yorgis. Eesti Päevaleht avaldab viimase intervjuu, mille Judt andis mõned päevad enne surma.

•• Professor Judt, oma uues raamatus „Unustatud 20. sajand” ütlete: „Midagi põhimõttelist on valesti viisis, kuidas me tänapäeval elame.” Kuidas jõuab üks surmahaige mees selleni, et kirjutada nüüdisaegse poliitika kriitika manifest, kus nõutakse „poliitiliste intellektuaalide tagasitulekut”, nagu kõlab raamatu alapealkiri?

Mul oli juba tükk aega olnud tunne, et me oleme kaotanud kontakti keelega, milles me varem poliitilistel teemadel – avalikest hüvedest ja avalike kulutuste põhjendamisest – vaidlesime. Me ei mõtle enam kui ühiskond, vaid moodustame selle asemel midagi individuaalsete huvide kogumi taolist.

Vene töösturite juht Aleksandr Šohhin: loodan, et piirileping ratifitseeritakse järgmise aasta lõpus

Eelmisel nädalal Eestit väisanud Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu juht Aleksandr Šohhin usub Eesti ja Venemaa suhete paranemisse.

Suhete paranemise eelduseks peab Šohhin piirilepingu ratifitseerimist mõlema riigi parlamendis. Ja seda ilma preambulita. See ei ole lihtne, tõdeb ta, kuid võimalik.

Ärge tallake tööd - võitke endale hoopis enam aega

Hiljaaegu tegid Eestimaa Rohelised ettepaneku kaaluda normtööaja vähendamist. Eks ikka Eesti head ja paremat elu silmas pidades.

Steve Jobs – mees, kes muutis maailma

T-särgis ja teksastes mässumeelne ja reegleid eirav multimiljonär on kolleegidele tõeline
nuhtlus, kodus aga eeskujulik pereisa.

Kasvuvisioon 2018 – Eesti riigi järgmine juhtimisülesanne

Ettevõtja Priit Põldoja kirjutab, et Eesti on seni oma arengus olnud väga edukas, kuid edasiseks kasvuks ei piisa vaid mängureeglite täitmisest. Eestil peab olema aktiivne ettekujutus, kuidas positiivselt eristuda.



Endise tippjuhina ja jätkuvalt uudishimuliku inimesena olen lugenud ja kuulanud sadu artikleid ja ettekandeid juhtimisest. Kogu selle infomüra taustal on mulle aastate jooksul külge jäänud vaid paar läbivat mõtet. Esimene neist kuulub INSEADi professorile Paul Evansile, kes kümmekond aastat tagasi käis ka Eestis. Ja mul on siiani hästi meeles üks tema Hansapanga 13. korrusel öeldud mõte.

Evans, kes tolleks ajaks oli üle 15 aasta uurinud juhte ja juhtimist, oli suhteliselt skeptiline määramaks tegureid, mis teevad juhist eduka juhi. Ta pidas oluliseks pigem juhuslikkust ja õnne. Kuid siiski ütles, et kui on üldse midagi, mida tema aastatepikkused ning sadu juhte ja organisatsioone hõlmavad uuringud lubavad piisava veendumusega öelda, siis on selleks see, et edukad juhid teavad, kuhu nemad ja nende juhitud ettevõtted tahavad liikuda.

Kuigi mulle meeldib Evansi definitsioon rohkem, võib seda mõtet sõnastada ka selliselt, et edukatel juhtidel ja organisatsioonidel on visioon.

Peaminister Ansip: digiareng Läänemere regioonis kasvatab piirkonna konkurentsivõimet

Vilnius, 2. juuni 2010 - Peaminister Andrus Ansip rõhutas
tänasel Läänemere arengufoorumil digitaalse ühisturu loomise
olulisust. Tema sõnul avaks see piirkonna ettevõtjatele uusi
võimalusi ja muudaks siinelavate inimeste elu lihtsamaks.

Innovaatiline Internetitus

Eesti olla maailma üks innovaatilisemaid riike. Tore. Äkki hakkaks siis lõpuks internetti innoveerima ning jõuaks seski valdkonnas maailma taseme lähedale.

Internet on töövahend. Ilma ei saa. Paraku on enamik Lõuna-Eesti hotelle teistpidisel arvamusel. Toa hind on maailma tasemel, aga mingi internetilaadse moodustise leiab heal juhul fuajeest, kuhu rahvas troppi koguneb.

Toiduliit on uuendusmeelne: Toiduainetööstus sammub innovatsiooni esirinnas

Toiduainetööstus on töötleva tööstuse suurim haru, andes tööd pea 17 000 inimesele, mis moodustab 14% kogu töötleva tööstuse töötajaskonnast, annab 3% SKPst ja 10% kogu riigi ekspordist. Suurim sektor on piimatööstus, millele järgnevad jookide-, liha- ja leiva- ning pagaritoodete sektor.