Kommenteeri Euroopa uut innovatsioonistrateegiat

InnoNews uudiskirjas kutsusime ülesse lugejaid oma kommentaare meil edastama Euroopa Innovatsioonistrateegia kohta.

Strateegiaga saab tutvuda SIIT

Siinkohal saab lugeda Harri-Koit Lahek'i kommentaari:

Investeeringud meie teadusesse ja innovatsiooni rõõmustavad kindlasti kõiki, nii teadlasi, sh loov- ja rakendusteadlasi, ettevõtjaid, tootearendajaid, disainereid, töövõtjaid jpt.

Negatiivselt uudsena mõjus mulle infos nanotehnoloogia-alaste uurimistööde puhul märgitud lisatulemid – patentimis- ja turustusvõimalused. Ilmselt peetakse silmas patentimisvõimalusi ettevõtetele olulistes turustus- ja eksportriikides. Selliseid patentimis- ja turustusvõimalusi peaks tekkima ka teistes uurimis- või arendusvaldkondades ning oleks viga piirduda ainult nanotehnoloogiaga.

Teatavasti tekivad patentimisvõimalused siis kui väljatöötatud lahendus vastab patentse leiutise kriteeriumitele. Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav (nt patendiseadus § 8 (1). Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest (§8 (2)). Patentimisvõimalust ettevõttele ei tule kui patentset leiutist välja ei töötata. Patentse leiutise kriteeriumid ei ole kõikides riikides ühesed, sest tööstusomandi kaitsel kasutatakse territoriaalsuse põhimõtet. Turustusvõimalust meil ei teki (probleemideta) toodetele-tehnoloogiatele ka siis kui turustus- ehk eksportriigis meie toodetes-tehnoloogiates kasutatud lahendused rikuvad kellelegi teisele varem eksportriigis välja antud tööstusomandi ainuõigusi. Samuti ei saa rääkida mingitest erilistest turustusvõimalustest kui  tootes kasutatud lahendused ei loo tootes mingit erilist kvaliteedi- või hinnaeelist (toote omahinnast tulenevat) võrreldes teiste turuosaliste analoogsete toodetega.

Kindlasti on karmilt öeldud, kuid investeeringutel teadusesse ja innovatsiooni ei ole erilist mõtet juhul kui selle tulemusena ei teki uusi patenditavaid tehnilisi, tehnoloogilisi lahendusi või uusi materjale või turustatavaid tooteid põhjusel, et need ei vasta patentse leiutise kriteeriumitele. Sellistel juhtudel võib olla tegemist rakendusteaduse või arendustegevuse matkimisega, kopeerimisega, petmisega või eesmärgiga saadud investeeringutega  mugavalt ära elada“ vms, mis on sisuliselt teaduseetika küsimused. Siinjuures võib olla ka erandeid, kuid ainult põhjendatud erandeid. Iga uue lahenduse uudsust saab tõestada olemasoleva varasema informatsiooni põhjal. Teadlased, sh loov- ja rakendusteadlased, juhid, ettevõtjad, tootearendajad, disainerid jpt peaksid sellega tegelema igapäevaselt, so arendatavate lahenduste (toodete) patenditavuse küsimustega ja seda mitte ainult nanotehnoloogia valdkondades.

Tegutsevate ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste nn patendiportfellid peaksid sisaldama reeglina kõiki kehtivaid kaitsedokumente, sh turustus- või eksportriikides välja antud  leiutiste, disainide- tööstusdisainilahenduste, kaubamärkide jt kaitseks. Patendiportfell peegeldab ettevõtete immateriaalset põhivara, sh arendustegevusse tehtud investeeringute tulemuslikkust, tasuvust, inimkapitali taset vms. Patendiportfellid on tänapäeval avatud ju kogu maailmale nt elektrooniliste patendiandmebaaside vahendusel. Näiteks. Jaapani ettevõtja ei pea Eestisse lendama, et uurida vahetult meie ettevõtete patendiportfelle, vaid ta saab neid analüüsida oma töölaua taga ja näha kui palju on meie üks või teine ettevõte loonud endale patentimis- või turustusvõimalusi sise- või välisturgudel ehk püüdu konkureerida globaalsel kaubaturul.

Kuid sellele vaatamata võib ta ikkagi Eestisse lennata veendumaks, et üks või teine ettevõte pole tõepoolest oma kodulehel eksponeeritud tooteid või nendes kasutatud tehnilisi või kujunduslikke lahendusi teistes riikides, sh Jaapanis patenteerinud. Saadud veendumus annab talle võimaluse riskivabalt meie ettevõtte tooteid küsimata üle võtta, toota ja turustada ise sadu kordi suurema käibega.

Investeeringud teadusesse ja innovatsiooni on meie ning ka kogu EL võimalus oma mahajäämust muust maailmast vähendada, et selles konkurentsimaailmas paremini toime tulla.

Suvine tervitus Eesti Disainerite Liidult!

Eesti Disainerite Liidul on juba teistkordselt võimalus kutsuda valikuliselt Eesti eeskujulikke ettevõtteid kandideerima Eesti Disaini Auhinnale Bruno - design management kategoorias. Auhinnale saavad kandideerida eraettevõtted, mittetulundusühingud ja avaliku sektori organisatsioonid, kes toote- ja teenusearenduses ning muudes strateegilistes valdkondades (kommunikatsioon, keskkonna kujundus jm) või innovatiivsetes projektides on sihipäraselt kasutanud disaini. Eesti Disainerite Liit soovib julgustada ettevõtteid aktiivsemalt kasutama disainijuhtimist konkurentsieelise saavutamiseks ning tugeva maine loomiseks. Statistika abil tõestust leidnud disainmõtlemise (design thinking) ja disainijuhtimise (design management) mudelite efektiivsus on mõjutanud ka otsuseid Eesti haridussüsteemis, nüüd on nooremal põlvkonnal võimalus lisaks Kunstiakadeemiale disainijuhtimist (MA) õppida ka TÜ Pärnu KolledzisDisainijuhtimise teemal võtavad sõna oma ala asjatundjad ja väliseksperdid Disainiöö konverentsil 24.septembril kl 10.00 MIKS MÕNED ETTEVÕTTED ON EDUKAMAD?
Auhinna nominentide näitus avatakse Disainiööl 24.septembril kl 18.00 Arhitektuuri- ja Disainigaleriis ning auhindade kätteandmine toimub pidulikul galal Rotermannis. Kaasneb nominentide kataloog.

Bruno - design management kategooria nominendid soovime teie nõusolekul esitada ka Euroopa Design Management Auhinnale. 
2008.a. võitis Bruno design management kategooria ByRoller. Eriauhinnad said AS Balteco and Fellin Furniture OÜ.
Esimese Euroopa design management auhinna nominentide hulgas 2007.a. oli 9 Eesti firmat. Eriauhinnaga tulid tihedast konkurentsist välja Thulema ja Aquator.

Auhinnale kandideerimiseks on vajalik ära täita juuresolev küsimustik ning edastada illustreeriv pildimaterjal 1.septembriks! Soovitame kandideerida ka eelnevalt osalenud ettevõtetel; disainijuhtimine on protsess ja tulemused paranevad aasta-aastalt.

Küsimustele vastab meelsasti
Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu esinaine
tel +372 55573687
+372 6464145

INTELLEKTUAALOMANDI KAITSE VORMISTAMISE ABI NÜÜD MTÜ-st E-Buydrawings

Eestis leiutavad, analüüsivad ja pakuvad oma lahendusi tuhanded insenerid, üliõpilased ning õppejõud oma igapäevatöös või oma uurimustööde koostamisel.

Loomulikult algavad kõik taolised tööd tehnikataseme hindamisest,  mille foonil püstitatakse uus lahendamist vajav probleem, mis ka saab suurepärase ja ainulaadse lahenduse. Kahjuks ei vormistata sellistele lahendustele intellektuaalomandi õiguskaitset, sest nende vormistamist ei nõuta, ei osata või on see lahenduse autorile lihtsalt liialt keeruline.

Seetõttu otsustasime hakata pakkuma teenuseid, mis on seotud innovaatilistele toodetele või ideedele patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse registreerimisega:

• nõustamine intellektuaalomandit ning selle õiguskaitset puudutavates küsimustes

• abistamine taotluste koostamisel ja vormistamisel

• kliendi intellektuaalomandi objektide kaardistamine

• patendi info-uuringud

Lisainfo: http://www.e-buydrawings.com/

Võrrelge oma innovatsiooni Soome tipptasemega!

Eesti Kvaliteediühing, Soome Kvaliteediühing ja EAS sõlmisid koostööleppe, mille kohaselt saavad Eesti ettevõtjad nüüdsest osaleda kvaliteediinnovatsiooni auhinna taotlemisel Soomes.

Kvaliteediinnovatsiooni auhind on tunnustus organisatsioonile, kes on toonud turule uuendusliku toote, teenuse või ärimudeli, mis on jõudnud ka majandusliku eduni. Innovatsioon on äris või avalikus sektoris rakendatud oskuspõhine konkurentsiedu, mis võib olla näiteks järgmises vormis:

·       uus info, oskus, tehnoloogia,

·       uus toode, tehniline lahendus, tootmise või teenindamise protsess,

·       uus teenus, uus disain või bränd,

·       uus ärimudel, tegevuskontseptsioon, väärtusahel, võrgustik,

·       uus töömeetod, organisatsiooni või juhtimise mudel,

·       uuel moel loodud avalik teenus.

Tänavu on esmakordselt ka Eesti organisatsioonidel võimalik taotleda seda auhinda võrdsetel alustel Soome ettevõtjatega. Soome ja Eesti kvaliteediühingud ning EAS sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt saavad Eesti ettevõtjad osaleda Soome Kvaliteediinnovatsiooni auhinna konkursil. EAS toetab  pooles ulatuses võitjate reisi Kariibi merel luksuslaeval Oasis of the Sea. Tegu on Soome laevaga, mis võitis eelmisel aastal Soome kvaliteediinnovatsiooni konkursi suurettevõtete kategoorias. Samal auhinnareisil 07.-14. mail 2011 osalevad koos Eesti organisatsioonidega ka Soome kvaliteediinnovatsiooni auhinna võitjad ja Soome Juhtimiskvaliteedi auhinna võitjad. Auhinnaprotsessis osalemise suurimaks väärtuseks ongi oma ideede võrdlemine naabritega ja uute kontaktide leidmine mõlema maa kõige uuenduslikumate inimestega, märkis Euroopa ja Eesti Juhtimiskvaliteedi auhinna ekspert Tõnu Hein . Samuti on võimalik leida oma toodetele ja teenustele täiendavat turgu.

Soome kvaliteediinnovatsiooni auhinna taotlemiseks tuleb täita uut toodet või teenust kirjeldav lühike ankeet. Kõik taotlejad saavad ekspertidelt kirjaliku tagasiside, vajadusel ka külastuse ja on kutsutud auhinna üleandmise gaalale. Samuti tutvustatakse auhinna nominente nii Eesti kui ka Soome meedias. Seega tasub oma uudseid tooteid ja teenuseid konkursile pakkuda ettevõtetel, kellele Soome turg on oluline.

Konkurss kestab kuni 17. septembrini 2010. Auhinnagaala toimub 11. novembril Helsingis.

Auhinna taotlusvormi saab alla laadida siit.

Täpsema info leiate Eesti Kvaliteediühingu kodulehelt http://www.eaq.ee.