Tervisesõbralik töökoht 2010

Esmakordselt selguvad Eesti kõige tervisesõbralikumad tööandjad

Ajakiri Tervis Pluss ja Tervise Arengu Instituut koos Tööinspektsiooni ja
advokaadibürooga SORAINEN kuulutavad välja üle-eestilise konkursi “Tervisesõbralik
töökoht 2010”.

Tervisesõbralik on töökoht, kus arendatakse tervist toetavat keskkonda ning
väärtustatakse tervislikku elustiili. ”Konkursi eesmärk on töötajate tervise tähtsustamine
ning töötajate tervisesse panustavate organisatsioonide tunnustamine,” lausus üks
korraldajatest, ajakirja Tervis Pluss peatoimetaja Evelin Samuel. ”Eri riikide näidete
alusel tuleb iga töötaja tervisesse investeeritud rahaühik ettevõttele tagasi isegi kuni
kaheksakordselt, kuid investeering tervisesse ei pruugigi tähendada ilmtingimata rahalist
kulu.”

Eesti inimeste tervisenäitajad on Euroopas ühed kehvemad. Sotsiaalministeeriumi
koostatud raport näitab, et üle poole ehk 62% Eesti haiguskoormusest langeb tööealisele
elanikkonnale (20-64-aastased). See väljendub nii haiguse tõttu kaduma läinud
töötundides, varases pensionilejäämises ja töövõimetuses kui ka tööealise elanikkonna
kõrges suremuses.

”Halb tervis vähendab töötundide arvu nädalas meestel enam kui 12 tunni võrra ja naistel
enam kui kaheksa tunni võrra ning suurendab pensionile mineku tõenäosust 6% võrra
võrreldes hea tervisega inimestega,” märkis Tervise Arengu Instituudi peaspetsialist Külli
Luuk. Ta lisas, et uuringute järgi puudus tervislikel põhjustel 2008. aasta jooksul töölt
51% töötajatest, neist 27% kuni 10 päeva ning kümnendik kuni 20 päeva. Sama aasta
andmetel Euroopas aga üks töötaja neljast.

Tööandjatel on laialdased võimalused töötajate füüsilise ja vaimse heaolu mõjutamiseks
töökeskkonna ja -kultuuri kujundamise kaudu. Paljudel juhtudel saab töökohas teha suuri
muutusi ka ilma raha kulutamata. ”Konkurss annab meile hea võimaluse koguda häid
praktikaid ning jagada neid teistega, et veelgi rohkem asutusi saaks neid oma töötajate
tervise ja heaolu jaoks rakendada,” lisasid korraldajad.

Pere- ja töötajasõbralikumaks valitud ettevõtte, advokaadibüroo SORAINENi
personalijuht Kristiina Härms kommenteris: ”SORAINEN peresõbraliku ettevõttena
väärtustab töökeskkonda, inimeste tervist ja teadmisi. Panime õla alla, et juhtida ka teiste
ettevõtete tähelepanu nende töötajate tervisele.”

Auhindade üleandmine toimub novembris Tallinnas peetaval rahvusvahelisel töökoha
tervisedenduse konverentsil. Eestis koordineerivad töökohal tervise edendamisega seotud
tegevusi Tervise Arengu Instituut ja Tööinspektsioon.

Lisainfo ja konkursi ankeedi leiab veebilehelt www.terviseinfo.ee Tegevust rahastab
Euroopa Liit Euroopoa Sotsiaalfondi programmist ”Tervislikke valikuid toetavad
meetmed 2010-2011”.

Kommenteeri Euroopa uut innovatsioonistrateegiat

InnoNews uudiskirjas kutsusime ülesse lugejaid oma kommentaare meil edastama Euroopa Innovatsioonistrateegia kohta.

Strateegiaga saab tutvuda SIIT

Siinkohal saab lugeda Harri-Koit Lahek'i kommentaari:

Investeeringud meie teadusesse ja innovatsiooni rõõmustavad kindlasti kõiki, nii teadlasi, sh loov- ja rakendusteadlasi, ettevõtjaid, tootearendajaid, disainereid, töövõtjaid jpt.

Negatiivselt uudsena mõjus mulle infos nanotehnoloogia-alaste uurimistööde puhul märgitud lisatulemid – patentimis- ja turustusvõimalused. Ilmselt peetakse silmas patentimisvõimalusi ettevõtetele olulistes turustus- ja eksportriikides. Selliseid patentimis- ja turustusvõimalusi peaks tekkima ka teistes uurimis- või arendusvaldkondades ning oleks viga piirduda ainult nanotehnoloogiaga.

Teatavasti tekivad patentimisvõimalused siis kui väljatöötatud lahendus vastab patentse leiutise kriteeriumitele. Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav (nt patendiseadus § 8 (1). Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest (§8 (2)). Patentimisvõimalust ettevõttele ei tule kui patentset leiutist välja ei töötata. Patentse leiutise kriteeriumid ei ole kõikides riikides ühesed, sest tööstusomandi kaitsel kasutatakse territoriaalsuse põhimõtet. Turustusvõimalust meil ei teki (probleemideta) toodetele-tehnoloogiatele ka siis kui turustus- ehk eksportriigis meie toodetes-tehnoloogiates kasutatud lahendused rikuvad kellelegi teisele varem eksportriigis välja antud tööstusomandi ainuõigusi. Samuti ei saa rääkida mingitest erilistest turustusvõimalustest kui  tootes kasutatud lahendused ei loo tootes mingit erilist kvaliteedi- või hinnaeelist (toote omahinnast tulenevat) võrreldes teiste turuosaliste analoogsete toodetega.

Kindlasti on karmilt öeldud, kuid investeeringutel teadusesse ja innovatsiooni ei ole erilist mõtet juhul kui selle tulemusena ei teki uusi patenditavaid tehnilisi, tehnoloogilisi lahendusi või uusi materjale või turustatavaid tooteid põhjusel, et need ei vasta patentse leiutise kriteeriumitele. Sellistel juhtudel võib olla tegemist rakendusteaduse või arendustegevuse matkimisega, kopeerimisega, petmisega või eesmärgiga saadud investeeringutega  mugavalt ära elada“ vms, mis on sisuliselt teaduseetika küsimused. Siinjuures võib olla ka erandeid, kuid ainult põhjendatud erandeid. Iga uue lahenduse uudsust saab tõestada olemasoleva varasema informatsiooni põhjal. Teadlased, sh loov- ja rakendusteadlased, juhid, ettevõtjad, tootearendajad, disainerid jpt peaksid sellega tegelema igapäevaselt, so arendatavate lahenduste (toodete) patenditavuse küsimustega ja seda mitte ainult nanotehnoloogia valdkondades.

Tegutsevate ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste nn patendiportfellid peaksid sisaldama reeglina kõiki kehtivaid kaitsedokumente, sh turustus- või eksportriikides välja antud  leiutiste, disainide- tööstusdisainilahenduste, kaubamärkide jt kaitseks. Patendiportfell peegeldab ettevõtete immateriaalset põhivara, sh arendustegevusse tehtud investeeringute tulemuslikkust, tasuvust, inimkapitali taset vms. Patendiportfellid on tänapäeval avatud ju kogu maailmale nt elektrooniliste patendiandmebaaside vahendusel. Näiteks. Jaapani ettevõtja ei pea Eestisse lendama, et uurida vahetult meie ettevõtete patendiportfelle, vaid ta saab neid analüüsida oma töölaua taga ja näha kui palju on meie üks või teine ettevõte loonud endale patentimis- või turustusvõimalusi sise- või välisturgudel ehk püüdu konkureerida globaalsel kaubaturul.

Kuid sellele vaatamata võib ta ikkagi Eestisse lennata veendumaks, et üks või teine ettevõte pole tõepoolest oma kodulehel eksponeeritud tooteid või nendes kasutatud tehnilisi või kujunduslikke lahendusi teistes riikides, sh Jaapanis patenteerinud. Saadud veendumus annab talle võimaluse riskivabalt meie ettevõtte tooteid küsimata üle võtta, toota ja turustada ise sadu kordi suurema käibega.

Investeeringud teadusesse ja innovatsiooni on meie ning ka kogu EL võimalus oma mahajäämust muust maailmast vähendada, et selles konkurentsimaailmas paremini toime tulla.

Suvine tervitus Eesti Disainerite Liidult!

Eesti Disainerite Liidul on juba teistkordselt võimalus kutsuda valikuliselt Eesti eeskujulikke ettevõtteid kandideerima Eesti Disaini Auhinnale Bruno - design management kategoorias. Auhinnale saavad kandideerida eraettevõtted, mittetulundusühingud ja avaliku sektori organisatsioonid, kes toote- ja teenusearenduses ning muudes strateegilistes valdkondades (kommunikatsioon, keskkonna kujundus jm) või innovatiivsetes projektides on sihipäraselt kasutanud disaini. Eesti Disainerite Liit soovib julgustada ettevõtteid aktiivsemalt kasutama disainijuhtimist konkurentsieelise saavutamiseks ning tugeva maine loomiseks. Statistika abil tõestust leidnud disainmõtlemise (design thinking) ja disainijuhtimise (design management) mudelite efektiivsus on mõjutanud ka otsuseid Eesti haridussüsteemis, nüüd on nooremal põlvkonnal võimalus lisaks Kunstiakadeemiale disainijuhtimist (MA) õppida ka TÜ Pärnu KolledzisDisainijuhtimise teemal võtavad sõna oma ala asjatundjad ja väliseksperdid Disainiöö konverentsil 24.septembril kl 10.00 MIKS MÕNED ETTEVÕTTED ON EDUKAMAD?
Auhinna nominentide näitus avatakse Disainiööl 24.septembril kl 18.00 Arhitektuuri- ja Disainigaleriis ning auhindade kätteandmine toimub pidulikul galal Rotermannis. Kaasneb nominentide kataloog.

Bruno - design management kategooria nominendid soovime teie nõusolekul esitada ka Euroopa Design Management Auhinnale. 
2008.a. võitis Bruno design management kategooria ByRoller. Eriauhinnad said AS Balteco and Fellin Furniture OÜ.
Esimese Euroopa design management auhinna nominentide hulgas 2007.a. oli 9 Eesti firmat. Eriauhinnaga tulid tihedast konkurentsist välja Thulema ja Aquator.

Auhinnale kandideerimiseks on vajalik ära täita juuresolev küsimustik ning edastada illustreeriv pildimaterjal 1.septembriks! Soovitame kandideerida ka eelnevalt osalenud ettevõtetel; disainijuhtimine on protsess ja tulemused paranevad aasta-aastalt.

Küsimustele vastab meelsasti
Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu esinaine
tel +372 55573687
+372 6464145

INTELLEKTUAALOMANDI KAITSE VORMISTAMISE ABI NÜÜD MTÜ-st E-Buydrawings

Eestis leiutavad, analüüsivad ja pakuvad oma lahendusi tuhanded insenerid, üliõpilased ning õppejõud oma igapäevatöös või oma uurimustööde koostamisel.

Loomulikult algavad kõik taolised tööd tehnikataseme hindamisest,  mille foonil püstitatakse uus lahendamist vajav probleem, mis ka saab suurepärase ja ainulaadse lahenduse. Kahjuks ei vormistata sellistele lahendustele intellektuaalomandi õiguskaitset, sest nende vormistamist ei nõuta, ei osata või on see lahenduse autorile lihtsalt liialt keeruline.

Seetõttu otsustasime hakata pakkuma teenuseid, mis on seotud innovaatilistele toodetele või ideedele patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse registreerimisega:

• nõustamine intellektuaalomandit ning selle õiguskaitset puudutavates küsimustes

• abistamine taotluste koostamisel ja vormistamisel

• kliendi intellektuaalomandi objektide kaardistamine

• patendi info-uuringud

Lisainfo: http://www.e-buydrawings.com/