Wind turbine gear technology

Feanor OÜ will start in 2012 a project to develop single flank measuring systems with a Chinese manufacturer of gear shaping machines, for large internal gears (see picture) of blades (diameter up to 3000 mm). Single flank will use two rotational encoders to detect surface, pitch and runout errors, and carefully designed master gears. The software will include also a gear noise analysis (Fourier), although the noise generated by the transmission system is a small fraction of the total generated noise, mainly due to the turbine blades passing through the air as the hub rotates.Noise from the gearbox and generator is contained within the nacelle by sound insulation, isolation materials and gear design.

We have already great interest from one Danish and one Finnish company involved in gears for wind turbines. The idea for this measuring technology started originally in Estonia a couple of years ago, but was never supported and we decided therefore to work on it with foreign partners with the new R&D center in China. Feanor OÜ has been working on gear technology for radar systems, where pitch control is extremely important.  
In order to keep proposals running within the EU, Feanor OÜ is also planning a R&D office in Bucharest (Romania). We have noted that Romanian agency actively supported national proposals, has a dynamic approach and focuses on automotive and mechatronics companies. This environment could support our research initiatives in future FP7 calls.

Google vallutab turismimaastiku

Google on osavalt võidelnud omale koha inimeste igapäevaelus. Miljonid lojaalsed kasutajaid on võib olla et isegi sõltuvuses mitmetest Google’i toodetest. Piisab vaid uue ideega turule tulla, kui juba on entusiastid internetiavarustes ootamas. Viimasel ajal on Google oma haaret tunduvalt laiendanud sammuga sotsiaalmeedia maailma Google + näol ning Google Offersiga asunud vallutama sooduspakkumiste turgu. Järgmine loogiline samm on astuda turismi valdkonda ning Ühendriikides on sellega juba vaikselt algust tehtud.

Esimesed sammud turismimaastikul
Turismimaastiku vallutamiseks on tarvis täie töökindluse juures olev Google Hotel Finder muuta online reisibürooks. Hetkel lahutab Google’it täieõiguslikuks reisibürooks saamisest veel ainult võimalus broneerida. Online reisiagentuuri alustalaks on just tõsiselt võimas otsingumootor ja selles vallas Google’il vastaseid ju tegelikult pole.

Laienemise plaani toetavad ka juba olemas olevad vidinad. Google Flights (odavaimate) lendude leidmiseks, suhtluskeskkond Google + ning hiljuti lisandunud kasutajate hinnangutel põhinev online restoranide kriitik Zagat. See kõik muudab Google’i tulevikus turismimaastikul arvestatavaks tegijaks. Ainuüksi USA’s oli eelmisel aastal hotellinduse käive 120 miljardit dollarit ning kui lisada ka ülejäänud maailm, siis Google on sihikule võtnud väga kasumliku turu.

Google’i lojaalsete kasutajate hulk on hirmuäratavalt suur: ligi 90 protsenti otsingutest sooritatakse Google’i abil. Gmail, Docs, Maps ning Reader on vaid üksikud Google’i võimalused, mida päev-päevalt kasutatakse. Miljonid, kes seni Google’i toodetele panustanud on, jäävad arvatavasti brändile truuks ka tulevikus hotelle ja lennupileteid otsides. Hotellide jaoks tähendab see suuri pingutusi, et Hotel Finderi spotlightis märgitud saada.

Kuidas Hotel Finder toimib?
Hotel Finderi kasutajatel on võimalus määrata kaardil piirkond, kus nad hotelli leida soovivad. Kaardiks on loomulikult Google Maps, millega saab huvi pakkuva hotelli naabruskonnast visuaalse ülevaate.

Lisaks pakub Hotel Finder uudset võimalust valikusse jäävate hotellide hindu võrrelda. Et turisti jaoks asja veelgi mugavamaks teha, saab Hotel Finderi abil vaadata ka oma valitud alas olevaid populaarseid kohti, mis külastamist väärivad.

Ameerika Ühendriikides kogutud statistika kohaselt broneerib ligi 50 protsenti inimestest oma reisi veebikeskkonnas, mille eeldatav turuosa tõuseb sel aastal 146 miljardi dollarini. Google’i liitumine online reisikorraldajate ridadega tõstab antud valdkonna populaarsust ja kasumlikkust veelgi. Google’i selline samm kasvatab paratamatult online broneeringute turuosa ning kuigi paljud eelistavad traditsioonilist puhkuse planeerimist, peavad reisiagendid oma pea tööle panema, et konkurentsis püsida.

Mida toob tulevik?
Ka teised online reisiagentuurid peavad pingutama, et oma turuosa säilitada. Google’il on olemas korralik infrastruktuur ja finantsilised ressursid. Lisaks veel palju potentsiaali, suured ambitsioonid ja põhjalik teadmistepagas. Lisada sinna online broneeringute arvu pidev kasv, seal liikuvad suured summad ja lojaalne kasutajate hulk ning Google on valmis turgu vallutama. Teistel ei jää üle muud kui tempos püsida. Google’i tegijad ise väidavad, et neil ei ole plaani turismisektorisse laieneda ning nende roll piirdub vaid informatsiooni jagamise ja kasutajate kogemuste talletamisega. Kas see ka nii jääb, näeme vast juba lähitulevikus.

Autor: Svea Anijago

Intervjuu Elias Torresega

Elias Torres on loovmõtleja ja arhitekt, kes on viimaste kümnendite  jooksul köitnud tähelepanu väga eriilmeliste töödega alustades detailsest tänavamööblist ning lõpetades ulatuslike linnaruumi kujundusprojektidega. Ta on üks peaesinejatest Tallinnas novembri alguses toimuval rahvusvahelisel maastikuarhitekuuri kongressil „Mind the Gap. Landscapes for a New Era“.

Kongressi eel leidis Elias aega vastata paarile küsimusele.'

Oled üks peaesinejatest Euroopa Maastikuarhitektide Föderatsiooni regionaalsel kongressil “Mind the Gap. Landscapes for a New Era” (Eesti keeles ‘’Märka tühimikku. Uue ajastu maastikud’’). Tühimikud linnasturktuurides ning – elus ilmnevad kõikides linnades. Mida tähistab "tühimik" Sinu jaoks? Miks tühimikud ilmnevad? Kas alati on vaja tühimikke täita?

Tühimik: täitmata ruum; kuristik või lahutav osa mägede vahel, jne.

(The Advanced Learner’s Dictionary of Current English. / Oxford University Press)

Mäed ning neid lahutavad osad moodustavad lahutamatu liidu. Sama juhtub ka ehitiste ning neid piiravate mitte ehitatud ruumidega.

Nende tühimike teiseks funktsiooniks on pakkuda hoonetele päikest, õhku ning vaateid. Samal ajal saab ehitiste fassaadist vertikaalne avalik nägu avalikule ruumile; üldiselt on nende kohalolek võimsam kui lamedal avatud ruumil. Tähtis on meeles pidada, et nii vertikaalne kui horisontaalne arhitektuur loob avalikke ruume.

Ettevõtted peavad looma sünergia hoonete, avaliku ruumi ja inimeste vahel, mis tulemuseks on head linnad ja linnakodanikud.

Kongressi eesmärgiks on pakkuda akadeemikutele, professionaalidele ning valdkonna spetsialistidele võimalust jagada kogemusi kuidas luua linnaruumi, kui võimalik on kasutada erinevate valdkondade võtmeoskusi. Toetudes enda kogemustele, mida pead tähtsaks arvesse võtta avalike ruumide loomisel linnakeskkonnas?

Avalikud ruumid linnakeskkonnas peaksid olema kohad, kus uued kollektiivsed suhted saaksid potensiaalselt olla sotsiaalsete, isegi ootamatute kogemuste toimumiskohaks.

• Uued kohad, mis ’’räägivad’’ adekvaatselt neid ümbritsevaga või kaasajastatud eksisteerivad paigad, jättes samal ajal alles nende identiteedi.

• Kohad, mis nõuavad austust, lugupidamist ja ülendavad lustakust.

• Paigad, mis säilitavad oma terviklikkuse ka sel ajal, mil neid kasutatakse.

• Kohad, milledel on põhiolemuslik disain ning mis väldivad tarbetust.

Kui rääkida asukohast, siis pole avaliku ruumi projektidel konkreetseid piiranguid. Kuid kahtlemata saavad nad osaks teistest ehitistest või avalikest ja/või eravalduses olevatest avalikest ruumidest, mis neid ümbritsevad.

Piiranguid seavad defineeritud geomeetrilised tsoonid, kus vajalikud muudatused on vaja ellu viia ruumi parandamise eesmärgil. Ära ei saa unustada ka teisi piiranguid, milleks on majanduslikud ressursid, mida antud ruumi loomiseks on võimalik kasutada.

Paljudes riikides on suurimaks väljakutseks avaliku ja erasektori koostöö puudulikkus maastiku- ja linnakeskkonna projektide planeerimisel ja elluviimisel. Mida arvad – kuidas sellele väljakutsele lahendus leida?

Olen veendunud, et avaliku ja erasektori vahelise tasakaalu leidmine avaliku ruumi projektides on vajalik. See tasakaal peaks juhinduma üldisest huvist ning saama alguse ühiste reeglite loomisest.

Intervjuu Jan Gehliga

Jan Gehl on mitmete auhindadega pärjatud linnauurija, kelle raamatud on iga maastikuarhitekti lugemisvaras ja tudengi esimesi õpperaamatuid. Ta on üks peaesinejatest
Tallinnas novembri alguses toimuval rahvusvahelisel maastikuarhitekuuri kongressil „Mind the Gap. Landscapes for a New Era“.

Kongressi eel leidis Jan aega vastata paarile küsimusele.

Oled üks peaesinejatest Euroopa Maastikuarhitektide Föderatsiooni regionaalsel
kongressil “Mind the Gap. Landscapes for a New Era” (eesti keeles “Märka tühimikku. Uue ajastu maastikud’’). Tühimikud linnasturktuurides ning –elus ilmnevad kõikides linnades. Mida tähistab “tühimik’’ Sinu jaoks? Miks tühimikud ilmnevad? Kas alati on vaja tühimikke täita?

TÜHIMIK. Kõige tõsisem tühimik on fakt, et ajal, mil linna- ja kohaplaanide, ehitiste ning maastike eest hoolitsevad inimesed, kes mõistavad antud temaatikatega seotud küsimusi ning on nende aspektide ülevaatamise jaoks sobiva haridusega, siis on INIMLIK MÕÕDE see, mida ei leia korraliku käistlust. Siin on tegemist tõsise TÜHIMIKUGA.

Kongressi eesmärgiks on pakkuda akadeemikutele, professionaalidele ning valdkonna spetsialistidele ruumi jagada kogemusi kuidas luua linnaruumi, võimalusel kasutada selleks erinevate valdkondade võtmeoskusi. Toetudes enda kogemustele, mida pead tähtsaks arvesse võtta avalike ruumide loomisel linnakeskkonnas?

Veelkord pean tõdema, et mure inimeste heaolust, nende käitumisest ning suhtlusest ehitatud keskkonnaga, on tihti jäetud tahaplaanile või vähesel määral integreeritud disainiprotsessi. Liiga palju rõhutatakse vormi, disaini, tekstuuride, taimede ja ökoloogia tähtsust ning kaugelt liiga vähe pööratakse tähelepanu inimeste käitumisele ja avaliku elu tõelisele olemusele.

Paljudes riikides on suurimaks väljakutseks avaliku ja erasektori koostöö puudulikkus maastiku- ja linnakeskkonna projektide planeerimisel ja elluviimisel. Mida arvad – kuidas sellele väljakutsele lahendus leida?

Eksisteerib lugematu hulk suurepäraseid näiteid avaliku ja erasektori koostööst üle maailma. Parimad praktikad maastikuprojektide ellviimisel saavad olla suurepäraseks inspiratsiooniks sellise koostöö tekkeks.

Lisainfot kongressi kohta leiab SIIT